Postitus avaldatud 15.10.2026

2017. aastal otsustas Eneli Randla teha oma elus suure muutuse: jätta seljataha senine elu Tallinnas ja kolida koos kahe lapsega Lõuna-Hispaaniasse. Hispaania Majas õpitud keel oli selleks ajaks küll veidi ununenud, kuid unistus Hispaanias elamisest oli teda saatnud juba keskkooliajast.

Nüüdseks on Eneli elanud Marbellas üheksa aastat ning töötab Costa del Solis kinnisvaramaaklerina. Hispaania Maja asutaja Neftalí Peral uuris temalt, kuidas möödusid esimesed kuud võõras riigis, kuidas kohanesid uue keele ja kultuuriga lapsed ning milline on elu Hispaanias tegelikult. Juttu tuleb ka Eesti ja Hispaania erinevustest, lemmikpaikadest Päikeserannikul ning sellest, mida Eneli kodumaalt kõige rohkem igatseb.

Millal ja kus sa Eestis hispaania keelt õppisid ning kui kaua su õpingud kestsid?

Ma õppisin hispaania keelt Eestis Hispaania Majas. Alustasin A1 taseme kursusega ja seejärel tegin intensiivkursuse A2 tasemel. See oli aastatel 2010-2011, kui ma ei eksi. Minu esimene mälestus Hispaania Majast on Neftali, kes esimese asjana palus mul kirja panna absoluutselt kõik sõnad, mida ma arvasin hispaania keeles teadvat ja tema kommentaar oli: “Sa oled vist päris palju seebikaid vaadanud.” See oli naljakas ja ka väga tõsi 🙂

Pildil Eneli Randla

Kas sa oskasid enne Hispaaniasse kolimist juba natukenegi hispaania keelt?

Ausalt öeldes ei mäletanud ma enne Hispaaniasse kolimist enam väga palju hispaania keelt. Pärast A2 taseme saavutamist Hispaania Majas ei olnud mul eriti võimalust keelt praktiseerida, mistõttu jäi see üsna unarusse.

Kui ma Hispaaniasse kolisin, oli minu hispaania keel tegelikult väga algeline. Ma kolisin 2017 aastal: seitse aastat peale keeleõpet.  Huvitaval kombel ei tulnud ka Hispaanias elades esimestel aastatel väga palju praktikat juurde, sest sattusin töötama inimestega, kes rääkisid peamiselt teisi võõrkeeli. Marbellas on nii ka võimalik. Keele omandamine tuli seega aeglasemalt, kui ma alguses arvasin.

Kus ja kui kaua sa enne Hispaaniasse kolimist töötasid? Millised olid sinu tööülesanded?

Enne Hispaaniasse kolimist töötasin Radissonis, mis oli minu töökoht kokku 16 aastat. Selle aja jooksul töötasin erinevatel ametikohtadel ja sain väga mitmekülgse kogemuse.

Enne Hispaaniasse kolimist töötasin vastuvõtuosakonna vahetusevanema ja koolitusjuhina. Minu töö keskendus peamiselt töötajate arendamisele, koolituste korraldamisele ning sellele, et meeskondadel oleksid vajalikud teadmised ja oskused kvaliteetse teeninduse pakkumiseks.

Mida sulle Tallinnas elades vabal ajal teha meeldis? Või kulus suurem osa ajast tööle ja lastega tegelemisele?

Tallinnas elades meeldis mulle väga sõpradega aega veeta. Käisime väljas, näiteks söömas, tantsimas või lihtsalt üksteisel külas. Mul on suur pere – palju õdesid ja nende kaudu ka palju lapsi –, seega veetsin aega ka oma õdedega. Osa neist elab Tallinnas ja osa mujal, nii et pere on alati suur osa minu elust.

Eestis elades tegelesin natuke ka tantsimisega – käisin DanceActis bailatinot õppimas ja tantsimas. Mulle on alati meeldinud ka lugeda ning olen palju raamatuid lugenud. Loomulikult on mul ka oma pere ja lapsed, nii et suur osa vabast ajast kulus kodusele elule ja perele.

Mis ajendas sind Hispaaniasse kolima?

Ma olen mingil määral alati unistanud sellest, et ühel ilusal päeval elan Hispaanias. Juba keskkooliajast saadik on mul kuskil kuklas olnud mõte, et see võiks kunagi minu elus juhtuda.

Oma peas kujutasin ma alati ette, et see juhtub siis, kui lapsed on suureks kasvatatud ja mina ise olen natuke küpsemas eas. Aga elu mängis mulle hoopis teistsuguse võimaluse kätte – võimaluse kolida siia varem ja täita üks minu suurimaid unistusi elus.

Kas olid selleks muutuseks valmis? Kas kartsid nii suurt sammu astuda?

Ma ei usu, et me oleme kunagi päriselt millekski valmis. Elus ei ole võimalik kõiki muutusi ette planeerida või oodata hetke, kus kõik tundub täiesti kindel. Vahel tuleb lihtsalt teha otsus siis, kui näed võimalust.

Ausalt öeldes ei ole ma vist kunagi oma elus mitte midagi nii palju kartnud kui seda sammu. See oli väga suur muutus ja väga hirmutav otsus. Minu valik oli tulla uude riiki, uude ellu ja pidin alustama oma kahe lapsega täiesti algusest. Aga samas oli kuskil sügaval sees teadmine, et see on õige otsus.

Millal sa Hispaaniasse kolisid ja miks valisid just Málaga?

Ma kolisin Hispaaniasse 2017. aasta septembris. Selle aasta septembris täitus meil siin Marbellas, Málaga piirkonnas, juba üheksa aastat.

Valisin just selle piirkonna mitmel põhjusel. Kuna ma tulin siia üksinda koos kahe lapsega, oli minu jaoks väga oluline, et muutus oleks lastele võimalikult sujuv. See oli suur samm meie kõigi jaoks.

Tol ajal oli siin piirkonnas Rocca al Mare Eesti kooli filiaal, mis andis mu pojale võimaluse jätkata õpinguid eesti keeles ja samal ajal rahulikult Hispaania eluga kohaneda. Plaan oli kasutada seda võimalust umbes aasta aega ning seejärel täielikult Hispaania ellu sukelduda.

Kõik läks tegelikult väga hästi ja täna ei kahetse ma seda otsust hetkekski.

Üks asi, mis mulle selle piirkonna juures väga meeldis, oli ka kliima. Mõte elada kohas, kus on Euroopa üks ilusamaid ilmasid ja võib-olla isegi üks maailma mõnusamaid kliimasid, tundus mulle juba alguses väga ahvatlev.

Kui kaua võttis sul aega elukoha, töö ja lastele kooli leidmine?

Tagasi vaadates tundub mulle vahel, et keegi justkui kaitses mind ja mul oli ka väga palju õnne. Sest päris elus ei lähe asjad alati nii lihtsalt.

Kui me Hispaaniasse saabusime, tulin ma siia üksinda koos oma kahe lapsega. Meil kõigil oli kaks kohvrit ja meil oli ette makstud majutus ainult kaheks kuuks. Plaan oli üsna selge – kõigepealt leida töö ja lahendada elukoha küsimus.

Õnneks ei pidanud ma laste pärast kohe esimesel hetkel muretsema. Minu poeg oli juba Eesti koolis kirjas ja tütar oli veel lasteaiaealine, nii et neil oli olemas koht, kust alustada.

Töö leidmisega läks tegelikult uskumatult hästi. Eestis ei olnud ma eriti kokku puutunud LinkedIniga, sest seal kasutatakse seda minu kogemuse järgi palju vähem kui rahvusvahelises keskkonnas. Hispaanias avastasin aga kiiresti, et see on väga oluline tööotsingu kanal.

Leidsin sealt esimesed töökuulutused ja kokku käisin ainult kahel tööintervjuul. Esimene intervjuu oli kinnisvaraettevõttes administraatori kohale. Nad arvasid pärast kohtumist, et see töö võib minu iseloomu ja kogemuste juures mulle pikemas perspektiivis liiga üksluiseks muutuda. Samas ütlesid nad, et nad teavad kedagi, kes otsib just sellist inimest nagu mina.

Ja nii jõudsingi teise intervjuuni – ning seal mind tööle võetigi. Kokku võttis töö leidmine umbes kaks kuud.

See oli üks nendest hetkedest, kus mul tekkis tunne, et keegi justkui aitas mind ja juhatas mind täpselt sinna, kus ma pidin olema. Selles ettevõttes töötasin viis aastat. Tegemist oli luksusvillade rendiettevõttega, kellel oli kokku 14 villat Puerto Banúsi piirkonnas, otse mere ääres.

Minu jaoks oli see alguses täiesti uskumatu. Ma ei olnud enne isegi ühtegi sellist villat näinud ja tegelikult ei olnud ma enne siia kolimist isegi seda piirkonda külastanud. Mõni inimene ütleb selle kohta võib-olla hulljulgus, aga mina ise arvan, et ma tegin oma otsuse olemasolevate faktide põhjal ja proovisin teha laste jaoks selle muutuse võimalikult sujuvaks.

Kooli leidmisega probleeme ei olnud. Kõigepealt tuli teha sissekirjutus ehk empadronamiento – sõna, mida ma alguses absoluutselt välja öelda ei suutnud. See tundus mulle tol ajal peaaegu võimatu sõna! Täna suudan seda muidugi öelda kas või kakssada korda järjest. 😄

Pärast sissekirjutuse tegemist määratakse lastele kool elukoha järgi, seega läks see protsess tegelikult üsna lihtsalt.

Minu teadlik valik oli panna lapsed Hispaania riigikooli, sest minu jaoks oli väga oluline, et nad õpiksid kohalikku keelt, kohaneksid Hispaania eluga ja saaksid päriselt osa kohalikust koolikultuurist, mitte ei jääks ainult välismaalaste kogukonda.

Kuidas on sinu lapsed Hispaania kooli- ja kultuurieluga kohanenud? Kuidas on neil läinud hispaania keele õppimine, kuidas hoiavad nad alles eesti keelt ning mis neile Hispaanias elamise juures kõige rohkem meeldib?

Mõlemad minu lapsed alustasid Hispaanias kooliteed nii, et nad ei rääkinud hispaania keelt. Pean tunnistama, et kooli toetus selles protsessis oli väga suur. Paljudes koolides on spetsiaalsed programmid välismaalastele, et aidata neil uue keele ja keskkonnaga kohaneda, ning minu laste koolides oli selline võimalus olemas. See sisseelamisprogramm oli väga oluline ja andis neile hea alguse.

Minu tütar oli Hispaaniasse kolides ainult nelja-aastane, seega võib isegi öelda, et ta väga selgelt ei mäleta oma elu Eestis. Ta on alati olnud väga iseseisev ja kohanenud uue keskkonnaga väga hästi. 

Kuigi me räägime kodus omavahel eesti keelt, pean tunnistama, et tema eesti keel ei ole grammatiliselt päris samal tasemel nagu lapsel, kes kasvab igapäevaselt Eestis. Vahel on isegi olukordi, kus ma pean talle mõnda asja selgitama hispaania või inglise keeles, sest eesti keeles on palju sõnu ja väljendeid, millega tal lihtsalt puudub kokkupuude.

Minu poeg on täna juba täiskasvanu, töötab ja tal on oma sotsiaalne elu. Tema castellano on täiesti perfektne. Samas oleme meie omavahel alati rääkinud eesti keelt ja see on aidanud tal oma emakeelt säilitada.

Kui küsida, mis lastele siin elamise juures kõige rohkem meeldib, siis minu poeg ütleb tihti, et talle tundub, nagu oleks maailm Hispaanias rohkem avatud ja võimalusi oleks rohkem. Talle meeldib see rahvusvaheline keskkond.

Mõlemale lapsele meeldib ka inimeste suhtumine. Hispaanias on nende jaoks kuidagi lihtsam ja loomulikum suhelda – inimesed erinevatest vanusegruppidest on sageli avatumad, sõbralikumad, naeratavamad ja rohkem valmis kontakti looma.

Võib-olla on minu tütres natuke rohkem säilinud eestlaslikku poolt, sest kuigi ta on siin üles kasvanud, mõtleb ta vahel, et võib-olla kolib ta kunagi Eestisse tagasi. Minu poeg aga tunneb, et kui ta kunagi liigub edasi, siis pigem uude kohta ja uute võimaluste poole. Hispaania on tema jaoks praegu kodu ja tema baas.

Kokkuvõttes on mõlemad lapsed väga hästi kohanenud. Neil on võib-olla erinev vaade sellele, mida tulevik võib tuua, aga hetkel ei taha kumbki kuskile minna ja me oleme siin rõõmsalt koos.

Mida sulle Hispaanias vabal ajal teha meeldib?

Siinkohal tahan kohe ära mainida ühe huvitava muutuse, mis minuga pärast Hispaaniasse kolimist juhtus. Kui ma Eestis elasin, siis ikka unistasin reisidest soojadesse kohtadesse – tahtsin päikest, soojust ja seda tunnet, mida Eestis alati natuke vähem oli.

Aga pärast Hispaaniasse kolimist vähenes minu suur reisikihk märgatavalt, sest mul ei olnud enam seda otsest vajadust kogu aeg kuskile päikese järele sõita. Kõik see, mida ma varem otsisin – meri, päike, palmipuud, eksootika – on nüüd minu igapäevaelu osa. Siin on isegi papagoid ja kilpkonnad! 😄

Üks asi, mis mulle Hispaania juures väga meeldib, on selle tohutu mitmekesisus. Kui minna rannikult sisemaale või põhja poole, siis tundub vahel, nagu oleksid mitmes erinevas riigis korraga. Võid hommikul rannas päevitada ja mõne tunni pärast olla kohas, kus saab suusatada. See kontrast ja looduse mitmekesisus on minu jaoks täiesti erakordne.

Kõige rohkem meeldib mulle lihtsalt seda keskkonda nautida. Mulle väga meeldib jalutada – näiteks Marbella paseol. Mulle meeldib rannas käia, päikest nautida ja lihtsalt õues olla.

Mul on praegu juba teine kohalikust varjupaigast adopteeritud koer ning tema on nüüdseks vanemaks saanud ja nii pikki jalutuskäike enam ei tee, aga temaga on aastate jooksul kindlasti sadu kilomeetreid koos läbitud.

Mulle meeldib ka veeta aega sõpradega. Meil on siin väga armas Eesti kogukond ja lisaks on mul töö kaudu tekkinud oma väike tööpere, kellega koos korraldame üritusi ja veedame aega ka väljaspool tööd.

Loomulikult on minu pere alati väga suur osa minu vabast ajast ja mul käib tihti külalisi kodumaalt.

Millised on sinu lemmikpaigad Hispaanias – olgu need külad, linnad, pargid, tänavad, restoranid või rannad?

Mul on tegelikult üks väga eriline lemmikkoht Tarifa kandis, aga ma isegi natuke hoian selle koha nime enda teada. 😄 See ei ole veel nii populaarne ja mulle meeldib, et seal on rahulik ning inimesi vähe. Ma ei taha seda kohta liiga palju reklaamida, sest siis võib-olla kaob selle võlu ära.

See on koht, kuhu ma lähen aastas paar korda lihtsalt loodust nautima ja vahel ka kämpima. See asub ookeani ääres, seal on pikad tühjad valged liivarannad, täiesti läbipaistev vesi ja selline vabaduse tunne, mida on raske sõnadega kirjeldada. See on minu jaoks üks nendest väikestest “seenekohtadest”, mida ma tahan hoida.

Teine väga armas koht minu jaoks on loomade varjupaik Zoo de Castellar. Seal on palju erinevaid loomi ja kuna nad on inimestega harjunud, saab neid päriselt lähedalt kogeda ja isegi natuke nunnutada. Olen suur loomaarmastaja ja mulle väga meeldib, kuidas seal loomade eest hoolitsetakse.

Mul ei ole tegelikult ühte kindlat lemmiklinna Hispaanias. Igal linnal on oma võlud. Väiksed valged mägilinnad on eriti armsad.

Marbellas on minu üks lemmikkohti kindlasti paseo. Mulle meeldib seal lihtsalt jalutada, võtta kuskil kohvi, istuda maha ja vaadata inimesi. See on üks nendest lihtsatest asjadest, mida ma Hispaania elu juures väga hindan.

Restoranidest on hetkel üks minu suuri lemmikuid Restaurante Tamanaco, mis asub Marbella kuldsel miilil mere ääres. Seal on väga hea menüü ja võid saada eestikeelse teeninduse. Seetõttu on see lisaks heale toidule ka natuke erilise tähendusega koht.

Aga tegelikult on Hispaanias nii palju ilusaid ja erinevaid kohti, et neid kõiki välja tuua on peaaegu võimatu. Igal paigal, kus ma olen käinud, on olnud midagi erilist ja iga koht on omal moel midagi juurde andnud.

Aga kui küsida minu kõige lemmikumat kohta, siis vastus on tegelikult väga lihtne – minu kodu. Minu kodu on minu kindlus. Mulle meeldib väga, et siin Hispaanias on paljudel kodudel terrassid või õuealad. Minu kõige rohkem kasutatud “ruum” ongi ilmselt minu terrass. Isegi siis kui ma töötan aegajalt kodust, siis minu kontor on tihti terrassil ja mis seal salata, mõnikord on terrass ka minu magamistuba 😄

Mulle meeldib olla õues ja nautida seda võimalust, et Päikeserannikul saab seda teha aastaringselt.

Praegu töötad sa kinnisvaravaldkonnas. Kas sinu praegusel tööl on midagi ühist sellega, mida tegid Eestis? Millised on sinu praegused tööülesanded?

Praegu töötan Costa del Solis kinnisvaramaaklerina. Tegelikult olen kogu oma Hispaanias elatud aja töötanud inimestega, nii et kliendisuhtlus ja inimeste aitamine on olnud minu tööelu väga suur osa.

Minu praegune töö keskendub peamiselt kinnisvara ostu ja müügi vahendamisele. Maaklerina tegelen nii ostjate kui ka müüjatega ning minu töö hõlmab väga palju erinevaid valdkondi – alates klientidega suhtlemisest ja nende vajaduste mõistmisest kuni dokumentide käsitlemise, protsesside jälgimise, Hispaania kinnisvaraturu tundmise ja seadusandlusega kursis olemiseni.

Kui võrrelda seda minu varasema tööga Eestis, siis on siin kindlasti palju sarnasusi. Mõlemas valdkonnas on väga oluline klienditeenindus, usaldusliku suhte loomine ja oskus inimestega suhelda. Just see osa tööst on mulle alati loomupäraselt meeldinud.

Arvan, et minu varasem kogemus külalislahkuse ja inimeste teenindamise valdkonnas annab mulle praeguses töös tugeva aluse. Mulle meeldib inimestega töötada, neid kuulata ja aidata neil jõuda oma eesmärgini – olgu selleks siis hea teeninduskogemus või uue kodu leidmine Hispaanias.

Millised on sinu arvates suurimad erinevused Hispaania ja Eesti vahel?

Minu jaoks on kõige suurem erinevus kindlasti ühiskondlikus suhtluses. Hispaania inimesed on üldiselt väga avatud, soojad ja vastutulelikud. Mulle meeldib see, et isegi täiesti võõrad inimesed tänaval on sageli valmis aitama või sinuga kontakti looma. Eestis on inimesed pigem tagasihoidlikumad ja rohkem omaette.

Teine väga suur erinevus on loomulikult ilm. Seda ilmselt ei pea pikemalt seletama – võimalus veeta nii palju aega õues, nautida päikest ja soojust mõjutab igapäevaelu väga palju.

Kolmas suur erinevus on asjaajamise kultuur. Hispaanias elades olen aru saanud, kui hästi Eestis paljud asjad tegelikult toimivad. Hispaania meenutab mulle selles mõttes Eestit võib-olla 20 aastat tagasi – siin on rohkem bürokraatiat ja paljud protsessid võivad tunduda aeglasemad ning keerulisemad. Sellega harjumine on olnud üks suuremaid väljakutseid.

Muidugi on erinevusi veel palju, aga need kolm on need, mis on minu igapäevaelu ja heaolu kõige rohkem mõjutanud.

Millised on sinu lemmiktoidud Hispaania köögist?

Mulle meeldib Hispaania köögis tegelikult väga palju asju. Ma jumaldan calamares fritos ja gambas pil-pil’i. Need on kindlasti minu suured lemmikud.

Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole väga suur paella fänn. Riisitoidud ei ole lihtsalt minu esimesed valikud – välja arvatud muidugi sushi, mis on täiesti teine lugu. 😄

Mulle meeldib väga ka Hispaania tapasekultuur. See mõte, et saab võtta palju erinevaid väikeseid portsjoneid, jagada neid ja proovida erinevaid maitseid, on minu meelest väga mõnus ja sotsiaalne viis söömiseks.

Kas sul on pärast kõiki neid aastaid hispaania keelt rääkides kujunenud mõni lemmiksõna või -väljend, mis on sulle eriti külge jäänud või mida pidevalt kasutad?

Kindlasti on mõned väljendid, mis on igapäevasesse kõnesse sisse jäänud. Kasutan väga tihti näiteks venga ja vale. Need tulevad täiesti automaatselt.

Samuti on mõned hispaaniakeelsed väljendid, mida ma võib-olla ei tohiks siin intervjuus isegi mainida. 😄 Mõned vandesõnad on lihtsalt keelde väga hästi sisse sulandunud.

Millest tunned Eestist kõige rohkem puudust?

Kõige rohkem igatsen ma inimesi – oma inimesi. Oma sõpru, oma peret ja seda lähedust, mis tuleb sellest, et oled kasvanud samas kultuuris ja keeles. Õnneks eestlastele on Hispaania üks lemmiksihtkohti ja külastajatest puudust ei tule.

Ja muidugi ei saa mainimata jätta ka mõnda väikest asja, mida Eestis elades võib-olla isegi ei väärtusta – näiteks korralik hapukoor, must leib ja sinep 😊

Lõpetuseks, mida soovitaksid inimesele, kes õpib praegu Eestis hispaania keelt ja kaalub samasugust sammu nagu sina – Hispaaniasse kolimist?

Kindlasti annab keeleoskus väga palju juurde ja teeb elu oluliselt lihtsamaks. Meie piirkonnas elades ei ole võib-olla hispaania keel alati kõige kriitilisem, sest väga paljud inimesed räägivad ka teisi keeli, aga minu soovitus oleks kindlasti õppida hispaania keelt juba enne kolimist.

Samuti soovitan kindlasti uurida põhjalikult selle piirkonna kohta, kuhu on plaan kolida. Milline on elu seal, millised on võimalused, milline on keskkond – mida rohkem sa enne tead, seda lihtsam on kohanemine.

Minu enda lugu oli jah natuke teistsugune. Ma tulin siia algelise hispaania keele oskusega ja üsna pea ees kohta, mida ma tegelikult enne isegi külastanud ei olnud. Aga samas ei saa öelda, et ma ei oleks üldse ette valmistunud – ma tegin oma uurimistööd ja see aitas kindlasti palju.

Ma julgustaksin inimesi, kellel on selline unistus, seda sammu kaaluma. Teise riiki kolimine avardab väga palju maailmapilti ja annab võimaluse kogeda midagi täiesti erinevat. Kui see on sinu unistus, siis tasub seda teha, sest muidu võib see jääda igaveseks kuskile sisemusse kripeldama.

Ma olen isegi naljaga öelnud paljudele eestlastele, kes siin kinnisvara otsivad: “Tulge kõik siia!” 😄 Sest isegi siis, kui sul on halb päev, on siin enamasti päike väljas – ja see muudab juba väga palju.

Aga praktilisest poolest soovitan ma kindlasti kahte asja: õppida keelt ja teha enne kolimist korralik eeltöö. Kui sa ei tea, kust alustada, siis siin saavad väga palju aidata kohalikud inimesed ja spetsialistid, kes tunnevad piirkonda.

Ja eriti alguses, kui kohalik keel ei ole veel tugev, tasub leida usaldusväärsed inimesed enda kõrvale, kes tunnevad kohalikku süsteemi ja oskavad sind õigesse suunda juhatada.

Kas tahaksid ka hispaania keelt õppida? Tule Hispaania Majja! Oktoobri lõpus alustavad kaks uut algajate gruppi ning veel jõuad meiega liituda.

Küsimuste korral kirjuta meile koolitused@hispaaniamaja.ee

ALUSTA HISPAANIA KEELE ÕPINGUID!

Grupp 1 – alates 23. oktoobrist
Reedeti kell 14.30–17.30
23.10–18.12.2026

Grupp 2 – UUS! Alates 30. oktoobrist
Reedeti kell 10.00–13.00
30.10–18.12.2026

Mõlemad kursused on mõeldud päris algajatele. Õpime väikeses grupis, suhtleme ja teeme esimesed sammud hispaania keeles.

TUTVU KURSUSTEGA JA REGISTREERU!