Postitus avaldatud 12.10.2026
Augustis astus Hispaania Maja uksest sisse Heleliis Padar, kes tuli meie juurde hispaania keele proovitundi. Jutu käigus selgus üsna kiiresti, et Hispaania ja eriti Andaluusia pole talle sugugi võõrad – ta oli veetnud kaheksa kuud Almerías ja veel kuu Málagas.
Sealt tekkis ka ootamatu seos Hispaania Majaga: just Almeríast on pärit meie asutaja Neftalí. Nii jäimegi pärast tundi Hispaaniast, keele õppimisest ja seal elamisest pikemalt rääkima.
Heleliis sattus Almeríasse vabatahtlikuna. Ta töötas Clasijazzis – paigas, mida on keeruline lihtsalt džässiklubiks nimetada, sest see on ühtaegu kontserdipaik ja kultuurikeskus, kus toimub palju enamat kui ainult džässikontserdid.
Heleliisiga vestles Hispaania Maja turundusjuht Liis Suuk.
Heleliis Padar (vasakult esimene) koos teiste Clasijazzi vabatahtlikega.
Kuidas sa Almeríasse sattusid?
Vaatasin erinevaid võimalusi ja üsna kiiresti tekkis mõte, et võiksin minna Lõuna-Hispaaniasse. Leidsin Almeríast hästi ägeda projekti Clasijazzis – see on midagi džässiklubi ja kultuurikeskuse vahepealset. Aitasin seal üritusi korraldada ja peale minu oli vabatahtlikke veel mitmelt poolt Euroopast.
Almerías elamine oli ka hispaania keele õppimiseks väga hea. See ei ole nagu Málaga, kus ütled ühe natuke katkise lause hispaania keeles ja sulle vastatakse kohe inglise keeles, sest nemad tahavad omakorda inglise keelt harjutada. Almerías tuli hispaania keel kiiresti, sest seal lihtsalt väga muud moodi hakkama ei saanudki.
Kui kaua sa Hispaanias elasid?
Almerías olin kaheksa kuud ja pärast seda veel ühe kuu Málagas.
“Minu foto kontserdist Clasijazzis. Olen väga õnnelik selle üle, et mul lasti vabalt pildistada ning sain palju juhendamist.”
“Kõigil vabatahtlikel tuli läbi viia projekt, millega anda kuidagi kogukonnale tagasi. Mina otsustasin anda K-popi tantsutrenne. Olin varem selle stiiliga palju kokku puutunud, aga Eestis ei olnud mul julgust trenne anda. Hispaanias käis kõik väga lihtsasti, sain keelebarjäärist ning olematust õpetamiskogemusest kiiresti üle.”
Kui peaksid Lõuna-Hispaaniast mõned kohad välja valima, kuhu kindlasti minna, siis mida soovitaksid?
Lõuna-Hispaania kontekstis kindlasti Caminito del Rey. Ma ise kardan kõrgust – kõrgus on ilmselt mu number üks hirm –, aga seal oli tegelikult väga turvaline tunne.
Almería kandis kindlasti Cabo de Gata. Sinna sai Almeríast vist isegi maakonnaliini bussiga. Seal on väga ilusad rannad. Aga eestlasena tuleb päikesega ikka väga ettevaatlik olla! Mina sain seal päikesepõletuse, mida mäletan siiamaani.
Päike oli nii tugev, et katsin ennast lõpuks kõigega, mis mul kaasas oli. Tõmbasin seelikud ka peale, aga kuskilt jäi ikka üks väike laik nahka katmata ja olin sealt nagu grillitud kana.
Selle loo moraal on, et Cabo de Gatasse ei tasu keskpäeval minna. Pigem varem või hiljem.
Almerías tasub kindlasti läbi käia ka Clasijazzist. Seal ei ole ainult džässikontserdid – toimub väga erineva muusikaga üritusi, pereüritusi ja tegelikult kõike.
“Vaade Terque küla mäe otsast. Väga hingemattev, keegi seltskonnast ei kiirustanud alla.”
“Atmosfäär Terques, Clasijazz Ruralis.”
“Torremolinos Málaga lähedal.”
“Paar korda olin ka helipuldi taga; siin kontrollisin kontserdi YouTube’i otseülekande heli.”
Aga kui valida Almería linnas üks koht?
Alcazaba. Seal on väga ilusad vaated, kuigi üles tuleb omajagu ronida. Kui on näiteks jalavigastus, siis võib keeruline olla, aga muidu tasub kindlasti minna.
Almería on tuntud ka oma filmiajaloo poolest ning sellest rääkides jõuame ühe hoopis teistsuguse kohaliku eripärani – joogini nimega americano.
Räägi sellest Almería americano’st. Mina arvasin nime järgi esimese hooga, et see on kohv!
Ei ole! Vähemalt rahvajutu järgi sai see oma nime sellest ajast, kui Almería kandis filmiti vesternfilme. Räägitakse, et üks ameeriklane olevat palunud endale sellise joogi teha ja sellest tuligi nimi americano. See on alkohoolne jook ja roosat värvi.
Kes tahab seda proovida, siis Almería kesklinnas on üks koht, kuhu kõik soovitasid minna ja kus seda kindlasti pakutakse.
Mis su lemmiktoit seal oli?
See on hästi raske küsimus. Ma arvan, et nagu Eestiski – on toite, mis mulle väga meeldivad, ja neid, mis üldse ei meeldi.
Aga kindlasti sain seal kalaroogadega palju paremaks sõbraks, sest neid tehakse tõesti väga hästi. Eriti igasugused frititud kalad, mida Eestis niisama väga sööma ei satu. Almerías lähed suvalisse kohvikusse, võtad joogi ja põmm – siin on sinu kala.
Ja üks asi, mis ei ole vist ainult Almería, vaid pigem Andaluusia teema – datlid peekonis. Fantastilised! Ma ütleks, et see on number üks leid, mille ma Hispaaniast sain.
Olen neid pärast Eestis ka teinud. Võtad datli, väikese tüki peekonit, keerad selle ümber, paned tikuga kinni ja ahju. Eestis on dattel peekoniga inimestele alguses natuke üllatav, aga seni on see kõigile, kes minu juures proovinud on, väga meeldinud. See magusa ja soolase kombinatsioon on lihtsalt nii hea.
“Clasijazzil on Almeríast 40 minuti kaugusel n-ö maakoht. Nädalavahetuseti korraldatakse seal vabaõhukontserte, lisaks toimuvad seal noortevahetused, kunstinäitused ning muusikute ja kunstnike lühikesed residentuurid.”
“Terque, Hispaania – Clasijazz Rural”
Kui hästi sa enne minekut hispaania keelt oskasid? Kuidas keeleoskus sind seal aitas?
Kindlasti tuli kasuks, kasvõi sõprade leidmisel. Kuigi mu hispaania keele oskus ei olnud alguses piisavalt hea, et vabalt rääkida, oli mul tunne, et minusse suhtuti paremini juba sellepärast, et mind päriselt huvitas nende keel ja ma päriselt proovisin seda inimestega rääkida. Ma ei üritanud ainult inglise keelega hakkama saada.
Kui Hispaaniasse läksin, olin hispaania keelt põhimõtteliselt ainult tunnis õppinud. Ma polnud seda päriselus eriti rääkinud.
Alguses oli tegelikult raske. Teised vabatahtlikud ja paljud kolleegid olid näiteks itaallased ja prantslased ning eestlasena oli vahel tunne, et mina teen nii palju tööd ja neil tuleb kõik lihtsalt nii kergelt.
Aga kui oskus juba tuleb, siis see rõõmutunne on väga suur.
Kas Hispaanias elamine muutis sind ennast ka?
Kindlasti. Ma tunnen juba Eestis, et olen inimestega palju avatum. Teen nüüd selliseid šokeerivaid asju nagu räägin inimestega, keda ma ei tunne! Päris nii kõrgel tasemel ma veel ei ole, et bussis võõraste inimestega rääkima hakkaksin, aga ikkagi.
Seda muutust on märganud ka Heleliisi ema, kes meie vestluse juures istub. Tema arvates on võõrasse keelekeskkonda sattumisel veel üks oluline väärtus: seal ei saa jääda ainult telefoni või chati kaudu suhtlema, vaid tuleb päriselt inimestega rääkida. Noorele, kes on harjunud suure osa suhtlusest pidama ekraani vahendusel, võib selline kogemus anda palju enamat kui ainult uue keele.
Heleliisi enda jaoks ei olnud välismaale kolimine siiski algusest peale lihtne.
„Hispaanias oli mul, eriti alguses, kindlasti keeruline. Kõik mu sõbrad ja kogu pere olid Eestis, kõik olid väga kaugel. Aga samal ajal tegin iga päev midagi uut ja õppisin midagi uut.“
Ja kui küsin, mida see aeg talle lõpuks andis, on vastus lihtne:
„Ma arvan, et see andis mulle väga palju juurde. See oli üks mu elu lemmikaegu.“
“Vaade Almeríale Cable Inglésilt.”
“Vaade kurikuulsa minevikuga Caminito del Reylt. Enne seda, kui see oli turismisihtkoht, oli tegemist ronijate lemmikpaigaga, kuid mitte kõik neist ei jõudnud eluga tagasi. Rada suleti 15 aastaks kuni renoveerimise ja taasavamiseni 2015. aastal. Kõik oli turvaline ja hästi organiseeritud. See käik oli minu Hispaania kogemuse üks kõrghetki.”
“Almerías on ranna äärde püsti seatud kasside külake. Kassiinimesena oli see väga abiks.”
Ma arvan, et see andis mulle väga palju juurde. See oli üks mu elu lemmikaegu.
Heleliis Padar
Kas tahaksid ka hispaania keelt õppida? Tule Hispaania Majja! Oktoobri lõpus alustavad kaks uut algajate gruppi ning veel jõuad meiega liituda.
Küsimuste korral kirjuta meile koolitused@hispaaniamaja.ee
ALUSTA HISPAANIA KEELE ÕPINGUID!
Grupp 1 – alates 23. oktoobrist
Reedeti kell 14.30–17.30
23.10–18.12.2026
Grupp 2 – UUS! Alates 30. oktoobrist
Reedeti kell 10.00–13.00
30.10–18.12.2026
Mõlemad kursused on mõeldud päris algajatele. Õpime väikeses grupis, suhtleme ja teeme esimesed sammud hispaania keeles.
