Selle blogipostituse leiad ka hispaaniakeelsete postituste sarjast! Soovid oma keeleoskust arendada ja seda artiklit hispaania keeles lugeda? Vaata siia. / Postituse kirjutas 2023. aasta juunis Hispaania Maja prantikant Manuel Campos Lago. Hispaania keelest tõlkinud Nette Junkur. Postitus siinses blogis avaldatud 07.02.2025

Ladina keelest pärinevad keeled on väga sarnased. Hispaania keele õppimine võimaldab Sul aru saada ka teistest miljonite kõnelejatega keeltest!

Enam kui kuuesaja aasta jooksul jätsid roomlased Pürenee poolsaarele tohutu kultuurilise pärandi, mis hakkas mõjutama paljude erinevate kultuuride edaspidist arengut. Rooma impeerium andis infrastruktuuri arengule märkimisväärse panuse (akveduktid, kanalisatsioonid, Rooma teed jne) ja ühendas tänapäeva Hispaania alad kaubateede kaudu ülejäänud maailmaga. Selle ajalooperioodi vältel leidis aset protsess, mida tuntakse romaniseerumise nime all. Romaniseerumise käigus võtsid Pürenee poolsaarel elavad tsivilisatsioonid (keldid, ibeerid ja keltibeerid) peale lühikest vastupanuliikumist omaks Rooma kultuuri, kombed ja eluviisi, mille hulka  kuulusid nii religioon, meelelahutus ja mis kõige olulisem, keel. 

 

3. sajandist eKr kuni 1. sajandini eKr hakkasid Pürenee poolsaare erinevad rahvad oma emakeelte rääkimisest vaikselt loobuma ja erinevad keeled segunesid idast saabunud roomlaste toodud ladina keelega. Järk-järgult sai ladina keelest poolsaare levinuim keel, mis hävitas praktiliselt kõik teised keeled (välja arvatud baski keel). Seejärel toimus ladina keele puhul arenguprotsess – keel muutus ja arenes aina edasi, kuni tekkis Rooma ladina keelest eristuv variant, mida ei saa küll veel hispaania keeleks nimetada, aga milles toimuvad arengud ja variatsioonid panid hispaania keele tekkele põhja alla.

Meie raamatupoest leiad ka itaalia keele õppematerjale ja tasemele kohandatud lugemist.

👉 Vaata valikut siit.

Soovid hoopis meie juures hispaania keelt õppida?

👉 Vaata siia.

Rooma impeeriumi kaart

Pärast Rooma impeeriumi lagunemist 476. aastal kuulutasid Põhja-Euroopa germaani hõimud välja kunagiste Rooma impeeriumi alade tagasivallutuse. Hõimud saavutasid endise impeeriumi lääneterritooriumil kiiresti võimu, saavutades kontrolli tänapäeva Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugali ja teiste kunagi Roomale kuulunud alade üle. Kuigi germaani hõimud tõid kaasa uusi keeli, leidsid nad enamikul juhtudel eest rahva, kes jäi truuks ladina keelele, seega ei õnnestunud ladina keelt germaani keelte vastu välja vahetada. Läänegoodid olid germaani hõimudest need, kellel oli Pürenee poolsaarel suurim mõju ja nad vallutasid kogu poolsaare. Peale sisseelamist tunnistasid nad küll ladina keele ametlikuks asjaajamiskeeleks, aga ajapikku lisandus sinna ka germaani päritolu sõnu, seega keel muutus taas.

 

Aastal 711 jõudsid Pürenee poolsaarele moslemid ja vallutasid pea kogu territooriumi, mis varem kristlastest läänegootidele kuulus. Kristlased tõrjuti moslemite poolt põhjapoolsetele territooriumitele, kus hakkasid tasapisi arenema ladina keele erinevad dialektid, mida kutsutakse eelkeelteks ehk protokeelteks. Nende hulka kuulusid muuhulgas galeegi-portugali keel, astuuria-leoni keel, kastiilia keel, aragoni keel ja katalaani keel. Sellest ajast alates hakkas pihta rekonkista – lakkamatute lahingute periood, mis kestis üle seitsmesaja aasta ja lõppes kristlaste täieliku tagasivallutusega Pürenee poolsaarel. Kui kristlased maid tagasi vallutasid, kehtestasid nad võidetud aladel oma keeled ning lõpuks saavutas kastiilia keel ülekaalu poolsaare keskosas, samas kui galeegi-portugali keel domineeris peale Portugali iseseisvumist Leóni kuningriigist läänes. Pika islamiaja tulemusena jõudsid Pürenee poolsaarel räägitavasse ladina keelde araabia keele mõjud, kujundades keele, mida tunneme tänapäeval hispaania (ja portugali) keelena.

Pürenee poolsaare keelte areng

Pärast Rooma langemist tabas iga piirkonda erinev saatus – tänapäeva Prantsusmaa aladele avaldasid germaani hõimud suuremat mõju, Itaalia aladelt liikus läbi mitmeid eri päritoluga hõime, Rumeenia alad sattusid slaavi hõimude võimu alla, Inglismaa alad neelati täielikult anglosakside ja viikingite sissetungide poolt. See kõik viis lõpuks erinevate romaani keelte kujunemiseni Euroopas. Kõige sarnasem keel ladina keelele on sardi keel, millele järgneb itaalia keel ja seejärel rumeenia keel. 

 

Nende kultuuriliste ja ajalooliste protsesside tulemuseks on Euroopa keeleline tegelikkus, mis ei erine eriti kahe tuhande aasta tagusest ajast. Nendes riikides, kus ladina keelest pärinev keel on saanud ametlikuks riigikeeleks, ei esine inimeste vahel just sageli suuri raskusi üksteise mõistmisel. Tegemist on millegi ainulaadse ja erilisega, mis on sajandeid hõlbustanud koostööd selliste riikide vahel nagu Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa, ning aidanud kaasa Euroopa integratsiooni lihtsustamisele.

Euroopa keeled

See, kuidas erinevate euroopa keelte kõnelejad võivad ühtlasi aru saada ka mõnest teisest euroopa keelest, on väga eriline. Slovaki keele kõneleja võib näiteks mõista ka tšehhi ja poola keelt ning teatud määral ukraina ja vene keelt. Taani keele kõneleja saab suures osas aru norra ja rootsi keelest, samas kui hollandi keele rääkija saab tavaliselt väga hästi hakkama saksa keele õppimisega. Teistes maailma osades on keelebarjäärid nii suured, et vastastikune mõistmine on praktiliselt võimatu. Võtame näiteks India, kus ühes riigis räägitakse põhjas hindi keelt (mis kuulub indoeuroopa keelkonda), samas kui enamus kaguosa räägib tamili keelt, mis kuulub draviidi keelkonda. Kagu-Aasias, kus riigid on küll majanduslikult omavahel tihedalt seotud, on erinevate rahvastike keeleline üksteisemõistmine pea olematu. Birma keel kuulub näiteks sino-tiibeti keelkonda, samas kui tai keel moodustab omaette keelerühma; khmeeri keel kuulub austroaasia keelte hulka ja malai keel on austroneesia keel.

 

Euroopas valitsevat „keelelist harmooniat“ on keeruline saavutada ja tänu sellele, et üht euroopa keelt rääkides on ka teisi lihtne õppida, on eurooplased sageli polüglotid. Sageli ei pea hispaanlased ja itaallased omavahel rääkides keelt vahetama – hispaania turist võib näiteks Roomas teed küsida hispaania keeles ja itaallasest kohalik vastab talle itaalia keeles ning kuigi turist itaalia keelt ei räägi, on üsna tõenäoline, et ta mõistab vastust peaaegu täielikult. Sama kehtib portugali keele kohta; kuigi hispaanlasel on portugali keelt keerulisem õppida kui portugallasel hispaania keelt, toimub suhtlus nende kahe keele esindajate vahel sageli emmas-kummas keeles, ilma et tekiks vajadust inglise keelt kasutada. Romaani keeli kõnelevate rahvaste lähedus avaldub ka erinevates institutsioonides ja diplomaatias – keel ühendab ja tugevdab sõprussuhteid.

On olemas mitmeid uuringuid, mis annavad kahe keele vastatikusele mõistetavusele protsentuaalse hinnangu. Romaani keelte puhul on need protsendid väga kõrged ja kuigi kõnekeelt võib olla keerulisem mõista, on sellesse keelerühma kuuluvate erinevate keelte kirjakeelest arusaamine romaani keele rääkija jaoks tavaliselt üsna lihtne. Hispaania ja itaalia keele kõnelejate vastastikune mõistetavus on näiteks umbes 85%; hispaania ja portugali keele puhul on see 89%; ja hispaania ja prantsuse keele puhul 75%. Võttes arvesse, et kõiki eelmainitud keeli räägib suur osa kogu maailma elanikkonnast, siis on need protsendid väga suured. Hispaania keelt räägib pea 500 miljonit inimest, portugali keelt umbes 250 miljonit ja prantsuse keel on ametlikuks riigikeeleks 29 riigis.

Tabel, mis selgitab romaani keelte vahelist arusaadavust. Source: Wikicommons

Aprender español es mucho más útil de lo que piensas. Lenguas como el chino, que tiene más hablantes, no solo es más difícil de aprender sino que no te abre las puertas a poder entender otros idiomas. Habiendo adquirido un buen nivel de español podrás entender mejor el italiano, el portugués y muchas otras lenguas que vienen del latín. ¡Todo son ventajas! Si quieres empezar a aprender español para abrirte las puertas al mundo, recuerda que en Hispaania Maja tenemos cursos de español para todos los niveles. También organizamos viajes a España para adultos y jóvenes a algunas de las ciudades más icónicas del país para aprender español ¿Necesitas más información? ¡Mándanos un mail! ¡Hasta pronto! 

Hispaania keele õppimine on palju kasulikum, kui Sa arvad. Keeli nagu hiina keel, millel on küll rohkem rääkijaid, pole mitte ainult keerulisem õppida, vaid nende omandamise puhul ei avane otseselt võimalust teisi keeli mõista. Kui oled hispaania keeles hea tasemeni jõudnud, hakkad paremini aru saama ka itaalia, portugali ja paljudest teistest ladina keelest pärinevatest keeltest. See on ainult hea! Kui tahad alustada hispaania keele õpinguid ja avada uksi erinevatesse maailma paikadesse, siis pea meeles, et Hispaania Majas pakume hispaania keele kursusi igale tasemele. Samuti korraldame keelereise mitmetesse Hispaania kõige ikoonilistemasse paikadesse, kus saad oma keeletaset arendada. Kui vajad rohkem informatsiooni, siis saada meile e-kiri. Näeme varsti!

Sooviksid ise Hispaaniat külastada ja samal ajal hispaania keelt õppida? Tule liitu meie järgmise keelereisiga Hispaaniasse! Loe lähemalt meie järgmistestest keelereisidest siin või kirjuta meile reisid@hispaaniamaja.ee

ÕPI MEIE PARTNERKOOLIS

San Sebastiánis, Madridis, Toledos, Málagas, Cádizis, Sevillas ja Valencias.

Kui grupireisi kuupäevad Sulle ei sobi, siis on võimalik meie partnerkooli õppima minna ka muudel aegadel iseseisvalt. Märgi registreerimisvormis oma eelistatud kuupäevad ja sihtkohad!